Maksehäireregister: kuidas näha oma maksehäireid tasuta
Enne laenu-, liisingu- või järelmaksutaotlust tasub ise järele vaadata, mis sinu kohta maksehäireregistris kirjas on — täpselt sama pilti näeb ka laenuandja. Enda andmete kontroll on tasuta ja võtab paar minutit. Selles juhendis käime samm-sammult läbi, kust ja kuidas oma maksehäireid vaadata, miks registreid on mitu ning mida iga kanne laenuotsuse jaoks tähendab.
Mis on maksehäireregister ja miks neid on mitu?
Maksehäireregister on andmebaas tasumata või hilinenud rahalistest kohustustest. Eestis ei ole ühte riiklikku keskregistrit — registreid peavad eraettevõtted ja sinu andmed võivad olla korraga mitmes kohas.
Tuntuim on Creditinfo Eesti AS hallatav Ametlik Maksehäireregister, mille asutasid pangad 2001. aastal ja kuhu sisestavad andmeid pangad, krediidiandjad, side- ja kommunaalettevõtted. Teine levinud register on Taust.ee, mida kasutab osa väiksemaid võlausaldajaid. Kuna registrite andmeandjad on erinevad, võib kanne olla ühes registris olemas ja teisest puududa — seepärast tasub kontrollida mõlemat.
Kuidas näha oma maksehäireid tasuta: samm-sammult
1. Ava minu.creditinfo.ee ja logi sisse ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Konto luuakse esimesel sisselogimisel automaatselt.
2. Avalehel näed oma kehtivaid, ootel, vaidlustatud ja lõpetatud maksehäireid: võlausaldaja, summa, tekkimise kuupäev ja staatus.
3. Vaata ka päringute logi — näed, millised ettevõtted ja millal on sinu andmeid vaadanud. See on kasulik ka identiteedivarguse märkamiseks.
4. Enda andmete vaatamine on tasuta. Tasuliseks läheb alles siis, kui soovid ametlikku raportit kolmandale isikule jagada.
Sama kontrolli tasub teha ka Taust.ee keskkonnas, sest sealsed võlausaldajad ei kattu täielikult Creditinfo omadega. Tingimused ja päringu korra leiad teenusepakkuja lehelt.
Mida maksehäireregistrist EI leia: maksuvõlad ja täitemenetlus
Levinud üllatus laenutaotlusel on võlg, mida maksehäireregistris polnudki. Riigi ees olevad kohustused liiguvad teisi kanaleid pidi: maksuvõlga näed e-MTA keskkonnas (emta.ee) ja see on avalikult kontrollitav ka ettevõtete puhul.
Kohtutäituri juures olevad täiteasjad on omaette kategooria — info oma täitemenetluste kohta saad menetlevalt kohtutäiturilt. Laenuandja krediidikontroll katab tavaliselt kõik kolm allikat, seega täieliku pildi saamiseks vaata enne taotlust üle nii maksehäireregistrid kui ka maksuvõla seis.
Millal maksehäire tekib ja millal see kustub?
Creditinfo registris avaldatakse maksehäire, kui võlg on vähemalt 30 eurot, maksetähtajast on möödas üle 45 päeva ning võlg on tõene ja kontrollitud. Üks unustatud arve ei jõua registrisse üleöö — püsiv viivitus jõuab.
Pärast tasumist lisatakse kandele lõpukuupäev: lõpetatud maksehäiret tohib avaldada maksimaalselt 5 aastat pärast kohustuse rikkumise lõppemist, seejärel kustub kanne automaatselt. Tasumata maksehäire võib eraisikul nähtav olla kuni 15 aastat.
Põhjalikuma selgituse sellest, kuidas kanne tekib, kuidas ekslikku kannet vaidlustada ja miks "kiirkustutamise" teenused on ohumärk, leiad meie krediidiinfo artiklist.
Mida laenuandja sinu maksehäiretest välja loeb?
Kehtiv maksehäire on enamikule pankadele ja krediidiandjatele automaatne eitav vastus või põhjus pakkuda oluliselt kallimaid tingimusi. Lõpetatud maksehäire mõju väheneb ajaga: mida vanem ja väiksem kanne ning mida korrektsem hilisem maksekäitumine, seda vähem see otsust mõjutab.
Kui kanne on kirjas ja laenu on siiski vaja, ära otsi "laenu ilma registrita" — sellised reklaamid on Eestis kas eksitavad või viivad litsentsita pakkujani. Loe pigem meie ausat ülevaadet laenust maksehäirega, kus selgitame, millised võimalused päriselt olemas on.
Kust mida kontrollida: registrite kaart
| Allikas | Mida näitab | Enda kontroll |
|---|---|---|
| Minu Creditinfo (minu.creditinfo.ee) | Maksehäired pankadelt, krediidiandjatelt, side- ja kommunaalettevõtetelt + päringute logi | Tasuta, ID-kaart / Mobiil-ID / Smart-ID |
| Taust.ee | Maksehäired osalt väiksematelt võlausaldajatelt — andmeandjad ei kattu Creditinfoga | Päring lehe kaudu, tingimused teenusepakkujalt |
| e-MTA (emta.ee) | Maksuvõlg riigi ees | Tasuta, riigi e-teenus |
| Kohtutäitur | Täitemenetlused ja arestid | Info menetlevalt kohtutäiturilt |
Korduma kippuvad küsimused
- Kas enda maksehäirete vaatamine on tasuta?
- Jah. Minu Creditinfo keskkonnas on enda andmete vaatamine tasuta — maksma peab alles siis, kui soovid raportit kolmandale isikule jagada. Ka maksuvõla kontroll e-MTA-s on tasuta.
- Kas minu enda päring jätab registrisse jälje?
- Enda andmete vaatamine ei ole krediidipäring ega mõjuta laenuotsuseid. Päringute logis näed vastupidi seda, millised ettevõtted on sinu andmeid vaadanud.
- Mitu maksehäireregistrit Eestis on?
- Riiklikku keskregistrit ei ole. Suurimad eraregistrid on Creditinfo Ametlik Maksehäireregister ja Taust.ee — kanne võib olla ühes ja puududa teisest, seega kontrolli mõlemat.
- Leidsin kande, mis on minu arvates vale. Mida teha?
- Pöördu esmalt kande sisestanud võlausaldaja poole. Kui see ei aita, esita registripidajale vaie koos tõenditega — Creditinfo teeb otsuse 30 päeva jooksul. Viimase astmena saab pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni või kohtusse.
- Kas maksehäirega saab laenu?
- Kehtiva maksehäirega on see väga keeruline — enamik laenuandjaid lükkab taotluse tagasi. Lõpetatud maksehäirega on võimalusi rohkem. Loe lähemalt meie ülevaatest "Laen maksehäirega".